Suvi on Eestisse saabunud. Nii vahva! Loodetavasti on kohe kohe kõikidel kool läbi ja saab hakata suve nautima. Eile sain üle pika aja yfukatega kokku ning veetsin nendega ühe toreda päeva. Tulekul on ELO(eelorientatsioon) ning olen ka tiimis. ELO toimub iga aasta ning selle eesmärk on tulevasi vahetusõpilasi ettevalmistada ning neid harida ennem vahetusaastale minemist. Minu ELO toimus täpselt 4 aastat tagasi ehk siis 2009. Ma ei saa aru, kuidas see aeg nii kiiresti läheb. Igatahes tekitab yfukatega koos olemine alati postitiivse emotsiooni ning vabatahtlikkus on alati tore ju!

4. päev

Hommikul ärkasin kella 6 paiku üles, kõige hiljem mis üldse ärkasin USA's, oli kell 10. Ma olen totaalselt hommiku inimene ning ei näe mõtet magada kella 12ni päeval, sest see võrdub minu jaoks sellega, et päev on raius. Preagu ka, Eestis , ärkan ma kell 7 või max. 8.
 4. päeva hommikut alustasin jälle jooksmisega, seekord käisime hostemaga koos. Ma väga ei mäleta seda korda, kuid märkmikusse on kirjutatud, et it was harsh... no ju siis oli, arvatavasti kuumuse pärast. Sest see suvi oli Usas üks kuumemaid ajaloos. Pärast jooksu mängisin oma õdedega ning riietasin neid ja nad mängisid modelle ning mina olin siis fotograaf. Hiljem pidi mind sõber peale võtma, aga midagi juhtus ta autoga ning seega ei olnud tal mind võimalik peale võtta. Pidime kokku saama Clark&Lake'is (tänava nimed) ning ma mäletan, et ma hullult otsisin kus need tänavad ristuvad ning siis vaatasin kaardilt, et oii...sellise nimega rongipeatus on täitsa olemas...silly me. 

Saime siis lõpuks kokku ning kuna meil kindlat plaani polnud siis kõndsime niisama mööda Chicagot ringi. Hakkasime otsima Starbucks'i ja mida me ei leidnud..oligi Starbucks. Terve Ameerika on neid täis ja me lihtsalt ei leidnud ühtegi..Lõpuks siis nägime üht ja võtsime joogid ning kõndisime edasi. Jalutasime järve äärde ning nägime kuidas Lollapalooza lavasid pannakse kokku. Mu üks suurimaid soove oligi minna Lollapalooza kontserdile. 3-päevane üritus on lihtsalt nii lahe kui üldse olla saab. Aasta varem üritasime me Mariah'ga fencejumpingut teha aga see väga välja ei tulnud ning lõpuks kui sisse saime olid viimased esinejad laval ja kuulsime ainult Deadmau5'i. Aga kahjuks müüakse selle ürituse piletid läbi minutitega ning mul pole mingit lootuski. Esinejateks 2012 aastal olid nt RHCP, Florence&The machine, Nero, Black Sabbath, The Black Keys, Avicii, Justice, FUN, Franz Ferdinand jnejnejne no igatahes miljoneid häid artiste veel. See selleks:D
Lugu kuidas ma selle sõbra - Pete'ga kohtusin, on ka naljakas. Mäletate eelmine aasta kirjutasin, et olime Mariah'ga rannas ning ühed tüübid õpetasid meid lainelauaga sõitma? Vot üks nendest poistest ongi üheks mu heaks sõbraks saanud ning kellega ka veetsin tookord palju aega koos. Ja jutt kuidas me üldse nendega rääkima hakkasime on ka vahva. Nimelt nägime neid ning Mariah kommenteeris, et vaata kui ilusad poisid, kuid raudselt pole Chicago'st. Mina jällegi ütlesin, et raudselt on. Pidimegi siis järgi uurima ning nii see läks.
Kella 6'ks pidin jõudma rongijaama, mis asus kesklinnas. Pete viitsis mind sinna ära saata. Seal sain kokku Fransesca'ga kes saabus Napervilli'st ehk kohast, kus ma ennem Chicagosse kolimist elasin, ta on mu sõbranna esimest koolis Usa's. Ta on tegelikult pärit Inglismaalt ja tal on maailma lahedaim aksent, ma vist tüütasin ta päris ära, üritades koguaeg seda järele teha. Plaan oli selline, et ta jääb siis minu juurde ööseks. Leppisime kokku, et lähme sööma Ed Debevick'sisse. See on lihtsalt maaaaaailma naljakam söögikoht. Ma võib-olla olen sellest varem juba rääkinud, igatahes, see on koht kus teenindajad on lihtsalt ülinaljakad olles ülimalt ebaviisakad. Saabudes viskavad sulle mingid paberist mütsid pähe ja menüüd ette, teevad lollakaid ja sarkastilisi kommentaare riietuse kohta. Okei, arusaadav, et kõigile see ei meeldi, aga kuna sinna minnaksegi sellepärast,et show'd saada siis mulle meeldib. Pealegi hüppavad nad mingi teatud aja tagant baaripukkile ning hakkavad tantsime. Kõik oleneb sellest, millise teenindaja saad, kas ta viitsib lollitada või mitte. Viimane kord ei vedanud meil, ning teenindaja oli üsna igav. Mäletan, et kohe nii igav, et lubasin enam mitte sinna minna. Seda lubadust ma ei täida, luban:D Sest juba on suur soov sinna tagasi minna. Sõime sõbrannaga kõhud täis ning hakkasime kodupoole minema. Kuid otsustasime, et ei, tuleme Belmontis maha ning lähme võtame ühed külmutatud jogurtid..mmm, see koht on eriti lahe sellepärast, et seal antakse ka ennem paar sample cup'i . Need on üsna suured, et kui juba päris ostmiseks läheb on kõht juba päris täis. Seal nägin ühte vana koolikaaslast Max'i töötamas. Mina temaga koolis väga ei suhelnud, aga tean, et ta oli Mariah'i sõber, kord läksime isegi koos koju.
Fransesca'ga jalutasime siis koju, kuhu oli üsna pikk maa. Üpriski hilja oli ka juba, kuid muretsemiseks polnud põhjust, sest olime ühes ohutumas naabruskonnas üldse kogu Chicagos. Kodus vaatasime paar  HIMYM episoodi ning heitsime magama.


 Ed Debevick'sis