teisipäev, 16. juuli 2013

Kallid sõbrad, siin ma olen! Kuuaega on möödunud viimasest postitusest ja saan taas öelda, et I'm back!!!

Mis on toimunud kuu jooksul? Palju!! Kõike detailselt ei hakka ma rääkima, kuid tähtsamad sündumsed mainin ikka ära:)

20.juunil oli lõpetamine ning lõppude lõpuks sain ka mina keskkooli lõpetatud, haha see kõlab nii nagu oleks ma mitu korda istuma jäänud. Ei, õnneks nii hull asi ikka polnud, vaid lihtsalt vahetusaasta Usas röövis ühe aasta ning pidin seda Eestis olles kordama, kuid tean, et see oli ainuõige otsus ning parim minu jaoks. Tihti peale peetakse seda miinuseks, et oii, ei tea kas peaks minema vahetusaastale kuna pean ju klassi kordama ja ei saa oma klassiga lõpetada. Aga minu jaoks oli see pigem SUUUUUR pluss, sest see andis mulle aasta lisa õppida ja teadmisi omandada, rohkem aega otsustada, mida edasi tahan teda ning muidugi ei tasuks mainimata jätta neid imelisi inimesi, keda ma uues koolis ja klassis kohtasin ja kes mulle väga kalliks said! Nii, et SINA, kes sa seal mõtled, kas minna vahetusaastale või mitte ning just kahtled selle lisaaasta pärast siis muidugi mine! :)
21. juunil lõpetasid ka kaks head sõbrannat ning nende ilusatele lõpetamistele oli mul võimalus minna:)

Siis 28-30. juuni  toimus ELO, kus veetsime kõik yfukad aega koos Väike-Maarjas ning valmistasime tulevasi vahetusõpilasi ette nende vahetusaastale minekuks. Ma pole nüüd kõige aktiivsem yfukas, kuid nendega koos aega veeta meeldib mulle üle kõige ning YFU paneb mind tahtma olla veel aktiivsem:) Igatahes sai koos veedetud imeline nädalavahetus täis naeru ja lõbu. Hiljem lugesin ka võpide blogisi ja niiiiii suur rõõm oli lugeda kui väga neile meeldis see! Minu ELO toimus täpselt neli aastat tagasi samas kohas ja ooooo, mis nostalgia!

Arstide vahelt käime on ka mul pikki tunde röövinud, sest ülikooli health form'id vajavad ju täitmist. Perearsti juures sai käidud vist 5 korda(asub Lasnamäel:D) ning vereproove mitu korda antud ning muidugi ka paar süsti oli vaja saada, sest usa ülikoolid on jube nõudlikud. Nüüd on sellega vist kõik, sest sain vist kõik vajalikud asjad tehtud ja ülikoolile paberid saadetud! Lisaks käisin ma esimest korda pärast 19. sünnipäeva (augustikuus)  hambaarsti juures. Minuga on selline lugu, et mul on alati hambaaugud, juba väiksest peale. Võiks isegi kandideerida Guinessi raamatusse, kõige rohkem hambaarsti juures käinud inimesele. Läksin siis pärast 11 kuud sinna ja sain peaaegu šoki osaliseks kui tuli välja, et kõigest üks väike Sööbik on minu hambasse pesa teinud. Hambaarste kardan ma muidugi ka üle kõige, nii väga, et kui ma juba tunnen, et nüüd varsti hakkab valu saama, siis juba ennem valu kiljatan, sest valu on ju vaja igaksjuhuks ennetada:D õnneks on mu hambaarst maailma toredaim:)

3.juulil sain valimispäeva YFU's koos Anneli ja Brittiga läbi viia, sest mis teha, ELO'st sisse läinud vabatahtliku pisik oli ikka veel veres:) Olime kontoris ja läksime isegi YES'i bussile vastu, mis samal õhtul saabus:)

Lisaks arstide vahelt käimisele pidin ma ka autkooli lõppastmekoolituse läbi tegema, kuigi mul aeguvad load alles 2.jaanuaril siis ikkagi tahtsin ennem selle ära teha. Peaaegu terve päeva veetsin siis libedarajal ning autot juhtides. Mina olin veel kõigele lisaks üksinda autos ja siis pidin kõiki harjutusi 2x  rohkem tegema kui teised, sest nad oli kahekesi autos ja siis mingi aja tagant vahetasid juhti. Üldjuhul mulle väga selline ekstreemne asi ei meeldi, aga lõpus läks lõbusaks, sest paar korda läks auto ikka päris pöördesse:D Järgmine hommik läbisin ka keskkonna säästliku sõidu ning instruktoriks oli hästi tore tädi, kellega oli lahe juttu puhuda. Keskmiseks kiiruseks märgiti mulle autokooli paberile 28 km/h mis näitab, et ma pole eriline kihutaja :D:D Nüüd eile käisin ARK'is ja tahtsin lube ära vahetada, aga tuleb välja, et alles kuu ennem aegumist on neid võimalik vahetada..aga kuna mul juhiluba on ka muidugi kadunud, siis vähemalt sain dublikaadi tehtud, sest arvatavasti hakkan Usa's ka autot juhtima.

Trennide kohapealt on hetkel kõik okei, aga nädal tagasi olin ma haige(jaaaa! esimest korda vist suvel haige) ning jäi 3 päeva vahele. Ma ei taha isegi meelde tuletada mis tunne see oli, et ei saa jooksma minna. Kuigi igapäev lubasin, et lähen, siis ikkagi pikalt ette vaadates poleks see parim idee olnud, sest šanšš rohkem haigeks jääda oli suur. Aga nüüd olen juba 4 päeva järjest jooksnud ja tunne on supper! Täna sain emalt kõne, et vanaema oli linna tulnud ja teisele vanaemale külla läinud. Mõtlesin, et teen neile üllatuse ja lähen neid vaatama. Mõeldud-tehtud! Kuigi see nii kergesti ei juhtunud, sest otsustasin vanaema juurde joosta(Kadriorgu) aga tuul oli ikka sajaga vastu ja mu tempo oli ikka päris aeglane ning muidugi tuleb siin kohal meelde tuletada, et ma pole hommikune jooksja ja kell 11.00 asusin juba teele:D Igatahes, kohale ma jõudsin ning alt kella helistades teatasin uhkelt, et postiteenused. Lõppuks jäädi uskuma ning vanaema tegi ukse lahti ja korteri ukse taha jõudes muidugi nalja kui palju, kui üks vanaema oli teise vanaema taha peitu läinud vihmavarjuga, igaksjuhuks, kui ''postiteenused'' oleks olnud kurjategija:D Juttu jätkus pikaks ajaks ning ära minnes saatsin vanaema trammile ning ise mõtlesin, et misasja, ei viitsi ma küll enam joosta tagasi. Vaatasin bussipeatuses bussiaega kui nägin, et minu buss tuleb alles 15min pärast, siis sain oma motivatsiooni tagasi ning teatasin endale, et ei ole allaandja ja mis mõttes ma üldse jooksin pikamaa tuul vastu ja nüüd tuleb nautida, kui tuul seljatagant. Tuli ju ainult natuke jalgu liigutada, sest tuul tegi enamus töö:) Igatahes koju ma ikkagi jõudsin ja täitsa joostes:)

Ning Ameerikasse minemiseni on jäänud kõigest 2 nädalat ja 2 päeva. Esimest korda vist ei loe ma päevi minekuni, sest minek tuleb ülimalt bittersweet. Kodumaad selja taha jätta on valus, sest siin olen ma kasvanud ja siin on minu pere ja sõbrad! Aga samas ootan ma väga, et taas oma ''vahetusaastat'' x4 alustada ning ülikooli minna ja targemaks saada! Järgmises postitus tuleb minu ülikoolist ning minekust, sest sain hiljuti oma roommatesid ja suitematsid ning tunniplaani teada.


 



 kui päevitamine igavaks muutub:)