Tegu on 2. augustiga ning minu päev nägi välja järgmine..
Märkmikusse on mul kirjutatud, et see oli esimene hommiku, mil ma jooksmas ei käinud..ju siis oli. Aga vihjeks nii palju, et rohkem ma Usa's jooksmisest ei räägi, kuna lihtsalt neid minu reisil ei juhtunud. Mäletan, et Eestisse tagasi tulles polnud ma vist juba üle 2 nädala jooksnud. Kõige hullem ongi algusest alustada ja täpselt selline tunne mul oligi.
Igatahes, oli mind ees ootamas kiire päev. Justyna - sõbranna keskkoolist, kellega mul oli hispaania keel koos, tuli mulle järgi. Tegelikult oli nii, et saime kokku kooli juures. Aga kuna ma jõudsin veidike varem, siis piilusin oma vanasse kooli sisse. Ega ma väga ei julgenud ringi vaadata, pea sai vaid ukse vahelt sisse pistetud. Ma ei oskagi kirjeldada tundeid mis mind see hetk valdasid. Võib-olla oleks kõige parem sõna seda iseloomustamaks - imelik.
Justyna võttis mind kooli juurest peale ning sõitsime Starbucks'i. Võtsime kohvid ning istusime maha ja rääkisime. Või siis nagu ameeriklased ütleksid... caught up. Pärast mõtlesime, et oleks vahva teha üks shoppingutuur. Mõeldud, tehtud! Läksime lähedal asuvasse Marshalls'isse, mida võib vist nimetada outletiks(?) See on selline pood, kus on igasugust kraami, alustades elektroonikast ning lõpetades ilutoodetega. Sinna vahele jäävad ka muidugi riided. Esindatud on enamasti tuntud brändid, aga iva on selles, et asjad on mitu korda odavamad esialgsetest hindadest. Ostsime Justynaga match'ivad kotid. Haha, reminds me of junior high!
Hiljem läksime DSW warehouse'i ning sealt soetasin endale kingad. Pärast seda, viskas ta mind koju ära ning autos tegime veel mõned pildid. Ma pidin olema kodus ennem kui Sarah, kuna teatavasti polnud tal telefoni ning leppisime lihtsalt kellaaja kokku mil me kohtume. Õnneks Sarah polnud veel jõudnud. Mu nunnusid hostõdesid hoidis üks inglannast tüdruk Olivia, kes on nende peretuttav ning vestlesin temaga senikaua kui Sarah jõudis. Mõtlesime pikalt mida teha ning siis tulime hiilgavale ideele. Plaanisime minna tänavale ning inimestelt hakata küsimusi küsima Chicago kohta, a la kas meeldib ja kuidas on võrreldes teiste suurlinnadega. Jällegi mõeldud, tehtud! Ennem esimest inimest olime Sarah'ga argpüksid ning ei julgenud otsa lahti teha. Lõpuks Sarah võttis julguse kokku ning hakkas rääkima ühe mehega, kelle nimeks, kui ma nüüd õigesti mäletan oli Miguel. Rääkisime, et olen vahetusõpilane ning mul on vaja teha mingi projekt ning seoses sellega oleks vaja küsitleda inimesi. Miguel hakkas meiega toredasti rääkima ning juttu jätkus päris pikaks ajaks. Ta oli vist kusagil 40-aastane ning tegelikult pärit Venezuelast, kuid elanud ka New Yorgis. Ta rõhutas, et chicagolased on võrreldes east-coast'lastega palju sõbralikumad ning talle meeldibki siin elada väga. Järgmise inimesega alustasin mina juttu. Märkmikus on kirjas, et ta nimi oli John ning küsimärk taha pandud. Läksime kuhugi pisikesse thriftshop'i ning ta töötas seal. Temalt uurisime siis ka igast värki, kuid ta polnud nii suhtlemisaldis kui Miguel. Järgmisena spot'tisime ühte noormeest tänaval kõndimas ning Sarah tegi temaga seekord juttu. Nimeks Jason(?). Küsisime, et kas tal on aega rääkida ning ta oli selline üpris tõre, kuid ütles, et kui saate käigupealt rääkida, siis davai. Vahepeal kõndisid temast mööda ta sõbrad ning nad jäid rääkima ja me tolknesime nagu kaks lolli:D
Viimaseks ''ohvriks''oli Justin. Sarah küsis mu käest, et kas ma näen seal kaugel ühte kena noormeest, aga siis kui mina ümber pöörasin ja hakkasin vaatama polnud teda kusagil. Hakkasime tagasi minema ning siis järksu ilmus ta välja ei kuskilt ja tegime kohe juttu. Ta töötas seal tänavas asuvas restoranis. Ta oli vist nendest 4'st kõige sõbralikum ning kindlasti ka kõige nägusam. Ta kutsus meid sinna sööma, kuigi see koht oli 21+ aga kuna olime ju tema ''sõbrad'' siis oleksime saanud seal olla. Me olime kõmpimisest juba päris higised ning ei tundnud ennast kõige paremini, siis ütlesime talle ei.
Pärast tuli Patrick minu juurde ning võttis meid Sarah'ga peale ning tahtsime sööma minna. Ülla, ülla pakkuge kuhu me läksime ? Muidugi Justini juurde sööma :D Rääkisime Patrickule loo ära ning ta ei imestanudki enam, miks me sinna tahtsime minna. Tundus, et Justinil oli meid rõõm näha ning saime seal ülihead pitsat. Isegi Patrick imestas, kuidas üks inimene võib nii hea välja näha:D
Pärast läksime jälle Patricku tuttava vesipiibubaari Envy'sse ning mängisime natuke pokkerit.
Mäletan, et tol päeval olin ülimalt õnnelik. Vist ei möödunud sekunditki kui mu näol poleks olnud naeratust:)
Justynaga
Sarah John'iga
(Justiniga ei julgenud pilti üles panna, sest see võib ajada kõikide tüdrukute pead sassi :D )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar