Seniks kuni ma sõpra ootan siis teen ühe kiire kiire postituse, sest mul on tunne, et aeg läheb preagu küll 10x kiiremini kui tavaliselt. Mul on nii palju tegemist olnud 6 päeva jooksul, et kahju hakkab, et öösel magades peab aega raiskama, aga teistmoodi tegelikult ei saakski ja lihtsalt pean osata oma aega planeerida :)
Igatahes 2. päeval ärkasin mega mega vara ja läksin tegin ühe jooksu. Mul on tunne, et ma olen nii ebatervislikult toitunud usa's et paha hakkab sellele mõeldes. Igatahes saime suhteliselt hilja kokku Francescaga kuna polnud kedagi varem keda tahtsime kuulda. Saime kella 4 paiku kokku ja üritasin jõuda kokkulepitud kohta õigeks ajaks, aga kuna laup. oli inimesi meeeeeeletult palju, et liikumine oli nii vaevaline. See oli õudne kui palju rahvast oli ja kui palav ka. Lõpuks leidsime üksteist ja suundusime Ellie Gouldingut kuulama. Rahvast oli ka seal meeletult ja kuna päike paistis lagipähe siis oli natuke ebameeldiv. Samas andis ta nii vägeva kontserdi, et see jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. Pärast EG oli the Lumineersini aega küllalt ja läksime siis festivalialalt välja Chipotlesse sööma. Kõhud jällegi punni söödud suundusime tagasi ja tahtsime the lumineersi kuulata, aga jäime hoopis Dada Life kuulama, kuna meil hakkas külm ja siis seal oli muidugi soojem koos nende trippy inimestega. Muidugi Ho Hey'd oleks tahtnud kuulata. Õnneks mu hostisa filmis ja laup. oli üldse perepäev, sest hostema tuli ka :)
Aga kuna me the lumineersi ei kuulanud, siis oli mumford and sons kindel asi mida kuulata. Saime päris head kohad, tšillisime konsterdi alguseni ja siis võis see alata. Nende kava oli 1.45 mis on tegelikult päris pikk. Kõik kõik oli nii hea, aga samas nad ropendasid palju ja karjusid, et shut the f*ck up! ja lõpus pealaulja hakkas isegi laval nutma, sest vaade mis talle osutus oli supper ja see oli vist neile suurim kontsert ka mida nad andnud on. Igatahes väga väga vapustav oli.
Aga te ei kujuta ette milline piin oli sealt ära saada. Esiteks mul läks 40 min aega, et saada festivalialast välja! Ja siis umbes tunnike, et koju rongiga saada. See oli jube kui palju inimesi oli ja kui paljud tahtsid rongile saada, õnneks läksin ma esimesse peatusesse, kus rongivagunid olid tühjad ja sain end kuidagi peale pressitud. Lõppude lõpuks olin ikka nii väsinud.
Igatahes Saturday highlight's are here..
Jane
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar