3. päev Lollapaloozat

Okei, alustuseks pean kohe mainima, et see oli kõige kõige parem päev.
Ja mul tuli meelde, et laup. ehk 2. päeval ennem Lollat tuli Sarah mulle järgi ja me sõitsime ta õega ja kihlatuga Long Grove, mis asus umbes 45 min linnast, aga kuna me eksisime pidevalt ära siis läks meil 1, 5 h ja Sarah auto on mega väike ka ja üldse oli päris ebamugav istuda, aga vähemalt oli naljakas:D Kas ma mainisin, et Sarah sai just nädal tagasi load, aga 1 kuu tagasi auto? Jah, ta tegi asjad teistpidiselt..ennem auto ja siis juhiluba..:D

Igatahes nüüd pühapäevast
Kõige pealt tuli kella 11 paiku Sarah meile ja tahtsime minna Wrigley festile aga kuna me ei leidnud kohta üles algul, ja kui hakkasime ära minema siis muidugi leidsime, aga siis polnud parkimiskohta. Appi, parkimine Chicagos on selline nuhtlus et väga hull kohe:D Läksime hoopis Dinkel'sisse kohvi jooma. Rääkisime girltalki ja lihtsalt nautisime üksteise seltskonda
Saime Francescaga kokku umbes kell 3.30 paiku ja läksime kohe Tegan and Sara't kuulama. Pärast seda hakkas kohe Alt-J ja Fra tahtis kindlasti seda näha. Vahepeal oli meil paus ka ja siis käisime igast tasuta asju saamas. Appi ma sain nii palju Lollapalooza pahna, et ma ei tea kohe mida sellega teha, osad juba andsin õdedele:) Üldse seee oli mega hästi korraldatud konstert. Näiteks olid sellised punktid, kus sai oma veepudelit või camelbag'i(ehk seljakott kus on vesi sees ja siis sealt imed voolikuga vett:D) need on üli üli populaarsed. Üldse ma armastan seda, kui palju ameeriklased vett joovad võrreldes eurooplastega. See on teadatuntud stereotüüp, et usakad joovad palju soodat ehk limonaade, aga tegelikult joovad nad palju rohkem vett kui limonaadi. Ja see on nii vahva, ma ise üritan ka mitte limonaadi üldse juua ja preagu tuleb päris hästi välja. Ma ostsin sealt ühe veepudeli ka, kus sa pead otsa hammustama ja siis seal vett imema:D Ja muidugi kujunudus on ka üli funky. 

Peale Alt-J'd hakkasime kuulama Grizzly Bear'i, mis oli ka midagi meie maitsele, mõnusa vibe'i tekitas. Vahepeal hakkas meil külm ja pidime minema Perry lava juurde, kus oli see trippy muusika ja sai jälle keha soojaks tantsitud. Siis kuna mul telefoni polnud, lubas Fra enda oma kasutada, ja kuna ma teadsin, et üks sõber on ka seal siis saatsin talle sõnumi ja saime ka kokku. See on nii lahe tunne, kui pole sõpra aasta aega näinud ja siis järsku näed teda. Pealegi see polnud keegi lambine sõber, vaid inimene, kellega ma terve aeg Eestist skypisin ja ühendust hoidsin:)

Nii, siis üks asi mis oli ka ülimalt hästi korraldatud oli see, et vetse oli ülipalju ja kõik kuhu ma sattusin olid mega korralikud, muidugi olid need porter potties. Alguses ma kardsin sisse minna, aga kui ikka vaja minna on siis peab minema:D Ja need oli ülipuhtad hahaha võrreldes nendega kus Eestis käinud olin:D Tuli lihsalt oli tark ka, kui tahad puhast potti saada siis oota järjekorras kus on tüdrukud, sest nad alati korralikud ja kui suur häda ja oodata ei saa, siis mine järjekorda kus enamus on poisid, aga siis pead leppima sellega, et suur tõenäosus on saada musta potti:D

Igatahes, kui vahepeal pidime ära käima, siis nägime neid inimesi, kes istusid aia vastas, ja mõtlesime Fra'ga kas peaks neile ütlema, et nägime eile mehi sinna pissimas.
Tagasi tulles ütlesime ühtedele kuttidele ja kui me ära olime  läinud, siis üritasin hullult meenutada, kus ma seda poissi olen näinud. Jõudsime kohale ja mul tuligi meelde, et üks Eesti tüdruk Erle, kes oli käinud ka Usa's vahetusõpilasena Iowas ja ma olin tema blogi vahetevahel lugenud. Eriti meeldisid mulle ta pildid blogis, sest neid oli alati nii palju ja pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ju. Ja siis olin tema piltide pealt seda sama poissi näinud. Igatahes, see jäi täiega kripeldama ja läksime tagasi nende poiste juurde. Ja lihtsalt läksin tema juurde ja ütles: Ma tean, et see on nüüd imelik küsimus, aga ega sa juhuslikult ei tea teisi eestlasi? Ja siis ta tõstis käed üles ja ütles kõva häälega ERLEEEE. hahaha nagu what are the odds?? Esiteks ei ole ma ta blogi leheküljele umbes aasta või kaks sattunud. Igatahes rääkisime natuke ja ta rääkis, et oli just Eestist tulnud paar nädalat tagasi. Tegime pildi ja jätsime hüvasti.

Siis läksime kuulama Dog Bloodi kus oli ka Skrillex isiklikult kohal:D Ma ei ole nüüd 100% kindel kas see on täiesti minu maitsele vastav muusika, aga vähemalt sai jälle sooja. Siis üks noormees soovitas kindlasti minna kuulama Major Lazer'it ja kui kuulasime teda, siis ta ütles, et üllatus ja järsku tuli Snoop Dog(Lion hahah) lavale. Pärast Major Lazerit oli väike paus ja istusime maha ja juba oli pimedaks läinud ja linna oli muidugi üli kaunis. Istusime maha ühe suure kamba kõrvale ja järsku hakkas üks noormees rääkima ja küsis, et kas sõitsin täna punasel liinil ja siis mul meenus, et tõesti nägin teda ka seal. Jälle, Chicagos on ligi 3 mln inimest ja siis näen teda. Mulle jäi ta meelde, sest tal oli Amsterdami cap ja ta rääkiski, et käis euroopas tuuritamas.
 Viimase esinejana tuli lavale Knife Party ja keda ma täiega ootasin!! Sest tuli ju lõpetada suure buuumi'ga!!! Lahkusime umbes 15 min varem, kuna ei tahtnud laup. õhtust sitatsiooni korrata ja sain isegi rongis istuma vuhuu!!
Igatahes olid need 3 päeva väga väga lahedad, midagi sellist, et ma tahan kindlasti järgmised aastad ka tulla!! Ja kõigil kellel on võimalus soovitan soojalt!!!

Olge sõbralikud üksteise vastu ikka!!

Jane

2. päev Lollapaloozat

hei!
Seniks kuni ma sõpra ootan siis teen ühe kiire kiire postituse, sest mul on tunne, et aeg läheb preagu küll 10x kiiremini kui tavaliselt. Mul on nii palju tegemist olnud 6 päeva jooksul, et kahju hakkab, et öösel magades peab aega raiskama, aga teistmoodi tegelikult ei saakski ja lihtsalt pean osata oma aega planeerida :)

Igatahes 2. päeval ärkasin mega mega vara ja läksin tegin ühe jooksu. Mul on tunne, et ma olen nii ebatervislikult toitunud usa's et paha hakkab sellele mõeldes. Igatahes saime suhteliselt hilja kokku Francescaga kuna polnud kedagi varem keda tahtsime kuulda. Saime kella 4 paiku kokku ja üritasin jõuda kokkulepitud kohta õigeks ajaks, aga kuna laup. oli inimesi meeeeeeletult palju, et liikumine oli nii vaevaline. See oli õudne kui palju rahvast oli ja kui palav ka. Lõpuks leidsime üksteist ja suundusime Ellie Gouldingut kuulama. Rahvast oli ka seal meeletult ja kuna päike paistis lagipähe siis oli natuke ebameeldiv. Samas andis ta nii vägeva kontserdi, et see jääb kindlasti pikaks ajaks meelde. Pärast EG oli the Lumineersini aega küllalt ja läksime siis festivalialalt välja Chipotlesse sööma. Kõhud jällegi punni söödud suundusime tagasi ja tahtsime the lumineersi kuulata, aga jäime hoopis Dada Life kuulama, kuna meil hakkas külm ja siis seal oli muidugi soojem koos nende trippy inimestega. Muidugi Ho Hey'd oleks tahtnud kuulata. Õnneks mu hostisa filmis ja laup. oli üldse perepäev, sest hostema tuli ka :)
Aga kuna me the lumineersi ei kuulanud, siis oli mumford and sons kindel asi mida kuulata. Saime päris head kohad, tšillisime konsterdi alguseni ja siis võis see alata. Nende kava oli 1.45 mis on tegelikult päris pikk. Kõik kõik oli nii hea, aga samas nad ropendasid palju ja karjusid, et shut the f*ck up! ja lõpus pealaulja hakkas isegi laval nutma, sest vaade mis talle osutus oli supper ja see oli vist neile suurim kontsert ka mida nad andnud on. Igatahes väga väga vapustav oli.
Aga te ei kujuta ette milline piin oli sealt ära saada. Esiteks mul läks 40 min aega, et saada festivalialast välja! Ja siis umbes tunnike, et koju rongiga saada. See oli jube kui palju inimesi oli ja kui paljud tahtsid rongile saada, õnneks läksin ma esimesse peatusesse, kus rongivagunid olid tühjad ja sain end kuidagi peale pressitud. Lõppude lõpuks olin ikka nii väsinud.



Igatahes Saturday highlight's are here..

Olge tublid!

Jane

...1.päev lollat

Ma tahan teile anda seda vibe'i , mida ma
kogesin ja kuna ma pildistada ei saanud, kuna mu telefon on lihtsalt nii uunikum, siis arvan, et kõige paremini annab reedest ülevaate see video
 ...ja siis veel mõned pildid:)

 oma uue laheda kehamaalinguga:D

 ootasime Imagine Dragons'it

1.päev lollat

Nii mu armsad sõbrad, esiteks on nüüd 3 päeva lollapaloozat läbi ja elu võib tänasest jälle normaalse kuju võtta. Te ei kujuta ette kui raske on 3 päev lihtsalt festivalil tantsida, pidutseda, muusikat kuulata ja suhelda.

Alustan siis esimesest päevast.

Kõigepealt nii palju, et mu armas armas pere ostis mulle sünnipäevaks 3-päevase Lollapalooza pileti, mille eest ma olen nii tänulik. Ka eelmine aasta sain tänu neile ühel päeval käia. Siis käisin kuulamas selliseid bände nagu FUN, Franz Ferdinand ja muidugi mu isiklikk lemmik RHCP.
Aga see aasta oli muidugi midagi teisel tasemel, sest sain Lollat nautida kõik 3 päeva. Ja muidugi oli see lihtsalt supper! Seda ei anna võrrelda mitte ühegi teise festivaliga kus ma käinud olen. Sest see kõik toimub Chicago kesklinnas, kus pimeduse saabudes lihtsalt avaneb maailma kõige ilusaim vaade. See võib-olla tundub mulle ainult nii(kuna Chicago on muidugi mu lemmiklinn). Igatahes, kuidas saakski olla üks festival mitte nauditav kui sul on kõrval maailma sõbralikumad inimesed, imeilus linn ja lihtsalt vägev muusika?

1. päev @ Lolla

Saime sõbrannaga kokku bean'i ees, ehk see suur oakujuline asjandus kesklinnas..kindlasti olete filmides näinud. Igatahes saime seal kokku ja siis läksime 1.30 paiku festivalile. Inimesi oli reedel kolme päevast kõige vähem ja ilm oli ka hästi mõnus. Hakkasime siis ringi kõndima ja tahtsime esimesena Icona Pop'i kuulata, aga meile jäi ette Toyota telk, kust sai igast freebiesi, ja siis mõtlesime, et miks mitte, sest Icona Popini oli ju aega. Tegime endale uued tatoveeringud(kehamaalingud) mis hiljem osutasid ülimalt popiks, sest paljud tahtsid meiega pilti teha. Unustasime end siis sinna telki, kuni mõistisime, et oii nad mängivad vist. Hakkasime lava juurde kõndima, aga sinna me ei jõudnud kuna vihma hakkas sadama ja meie kartsime enda uhiuued tatoveeringud märjaks teha...girls. Igatahes natukese ajapärast jäi vihm üle ja tahtsime süüa ja  väljusime festivali alast ning läksime Potbelly'sse, mis on täpselt samasugune võileva koht nagu Subway. Sõime kõhud punni ja läksime tagasi Lollapaloozale, läksime Crystal Castelit kuulama, ja kuigi me olime üsna üsna taga siis, sound oli hea. Peale CC tuli Imagine Dragons mängima, mis oli minu jaoks päeva kõige oodatum osa..Kuigi me olime päris lähedal seekord, siis oli sound väga halb ja kõik hakkasid karjuma turn it up.. ja siis korraga kadus elekter ja kõik jäi vaikseks umbes 15 minutiks. Siiski saadi kõik korda ja tehti vägev kontsert, pealaulja tegi isegi crowsurfingut, igatahes oli väga vägev vaadata kuidas keegi nii sisse elab ja nii tänulik publikule on.

Pärast lõppu liikusime edasi ja läksime Flux Pavillionit  kuulama. Üldse oli lavasid 8tk ja festivali ala oli üüüüüratult suur ja liikumine oli suhteliselt vaevaline. Kuidagi suutsime saada esimesse ritta ja sealt nautida. Veidike häirisid need inimesed kes seal olid, sest kuna see muusika oli selline trippy, siis oli arusaada, et inimesed on ka ikka väga ära trippinud ja narkootikume võtnud. Eriti tugev oli muidugi kanepilõhn, mida oli tunda iga 5 meetri tagant. Kuigi festivalil olid ka politseinikud ja ''karm'' kotikontroll siis olid ikkagi võetud oma asjad kaasa. Ning need pahupidi-ära suitsetanud silmadega inimesed häirisid ikka korralikult. Pluss visati iga natukese ajatagant tühi õllepurk üles, õnneks mul oli õnne ja ei saanud vastu pead.
Edasi läksime kuulama the killerist ja nautsime neid kuni hakkas külm ja läksime tagasi sinna kus kuulasime Flux'i  ja kuulasime Steve Aokit, kes muidugi suutis meid täielikult üllatada ja isegi nauditavat muusikat lasta.
Koju läksin rongiga, aga kuna inimesi oli nii palju, siis võttis see nii palju aega ja vagun oli ka muidugi pungini täis. Oleksin võinud minna isaga, kes oli oma paadi parkinud kuhugi dock'i, aga kuna mul polnud aimugi, kus see asub ning pluss oleks pidanud võtma veel watertaxi, et paadini saama, siis otsutasin üksinda minna koju. Ja mul pole ju telefoni ka:D
Muidugi on mu host isa lihtsalt kõige lahedam. Ta sai paar nädalat tagasi 50 ja ikka rokib täiega festivalidel. Ka tal oli 3-päevane Lolla pilet!
Aaaaaa ja nüüd põneva osa juurde.
Mäletate ma pidin Sarah üllatama? Igatahes kõik läks nagu valatult...except tema ja ta kihlatu oleks peaaegu minu pärast suurde tülli läinud, kuna kui helistasin Patrickule(ta kihlatule) ja tahtsin üle kinnitada, et kõik toimub nii nagu peab, siis juhtus nii, et nad olid just samal ajal autos ja Sarah kuulis et Patrick räägib kellegi tüdrukuga, ise olles ülimalt sneaky :Digatahes lõpuks sai kõik korda ja  Sarah paistis mega üllatunud, kui mind nägi. Aga kuidas ta saakski mitte olla, kui arvas, et ma ikka Eestis:D Nii armas oli teda näha ja natuke nendega olla. Kuigi mul oli ikka veel kõva jet-lag, siis väga kaua et saanud nendega olla, sest uni kippus silma.

Olge ikka armsad ja sõbralikud:)

Jane

lennujaamast

Istun Helsingi lennujaamas ja mõtlesin, et kõige õigem viis ajaveetmiseks oleks blogi kirjutamine.

Et siis ülikool, jah?P
Tuleb nii vist välja, kõigepealt sõidan Chicagosse, kus veedan imelised 18päeva oma armsa hostpere juures ning sealt juba Tampasse, Floridasse ülikooli. Ülikooli nimeks on University of Tampa. Ja kui keegi mõtleb...hmm, ei tea mida see Jane õppima läheb, siis welcome to the club, sest ma isegi ei tea:D Jah, Usa's peab oma eriala valima 3. õppeaasta alguseks ehk junior year'iks. Ja veel infoks et baka kestab Usa's 4 aastat.

Elama hakkan ühikas ning mu kool näeb välja nagu totaalne dream college, kus kõik vajalikud asjad on olemas. Kuigi ma pole kooli tegelikult veel pärisel näinud, siis piltide pealt vaadates, olen ma ikka nii rahul kui rahul olla saab.
Sain juba oma tunniplaani teada, aga kuna ma pole veel 100% kindel kas see jääb ka selliseks, sest äkki tahan midagi ära vahetada või hoopis juurde võtta siis ei hakka ma teid sellega preagu tüütama ja võib-olla hiljem kui juba tunnid peal.
Koolis pean kohal olema 19.augustiks ehk siis peavad kõik välismaalt tulevad õpilased kohal olema, aga muidu tulevad ülejäänud õpilased 21.augustiks ja kool hakkab 26.augustil alles.

Elama hakkan Austin halli'is ehk see on minu ühikamaja nimi. Ja tuba jagan 3 tüdrukuga + 2 suitmates'iga ehk kahe viimasega jagame veel ühist vannituba. Kõik tüdrukud on juba ühendust võtnud ja sõbraks oleme saanud. Üks tüdukutest küsis juba kas on mingi värv mis ei meeldi, et ta läheb emaga vannitoa jaoks asju ostma :D ameeriklased.

Miks just Ameerika?

Põhjuseid on palju ning see on olnud mu unistuseks juba vist 7. klassist peale, kus tahtsin kindlasti minna ülikooli Usasse. Mäletan, et isegi 7. klassis kirjutasime omale kirja, mille saime pärast põhikooli lõpetamist kätte ning seal oli mul juba ära märgitud, et Ameerika ülikooli soovin minna.

Näiteks üks põhjustest on kindlasti see, et kuna ma ei tea absoluutselt mida ma teha tahan edasi...üks päev tahan saada advokaadiks, teisel arstiks ja kolmandal päeval juba ärijuhiks..siis Ameerika pakub mul edasiõppimisvõimalus kohe pärast keskkooli, ilma et peaks kohe selle kõige tähtsama otsuse langetama. Sest aastat ma kindlasti vahele ei tahtnud jätta, sest tegelt on ju õppimine meeldiv.

Siis mulle väga meeldib kuidas Usa ülikoolis õppimisviis käib. Kõik on ülimalt aktiivsed ja tunnis on kohustuslik kaasarääkida. Eestis olen kuulnud, et õppejõud peab loengut ning kõik teevad sel ajal mida tahavad...Ning on minu kooli üheks plussiks see, et õppejõudude suhe õpilaste kohta on 1:20 mis on üsnagi väike, kõik õpilased saavad piisavalt tähelepanu ja abi.

Ning muidugi ka see, mis toimub siis pärast loenguid. Loodud on sadu erinevaid klubisi/ringe millest õpilased saavad osa võtta. Kõigile on miskit loodud ja muidugi on võimalik luua ka ise mingi ring.

Ja Florida kohapealt nii palju, et see on lihtsalt supper koht aasta ringi elamiseks, eriti mulle, kellele meeldib aasta läbi joosta. Hetkel meenuvad mulle need südatalvised jooksud Eestis kus külma on -18kraadi ja saad end lõpuks riidesse pandud ja välja veetud, et jooksma minna. Aga siis pole  jooks nauditav, vaid pigem kohustus. Ja kuna mul on suuuured plaanid jookmise kohapealt siis aastaringne treening kulub igati marjaks ära ja aitab unistusi ellu viia:)

Kindlasti lähen ma õppima seda, mida saan ka Eestis rakendada ning Eestile kasuks olla, sest tagasi ma tulen niikuinii ja seda ilma naljata, sest Eesti on, oli ja jääb ka kõige armsamaks kohaks mulle kogu maailmas.



Chicagost rääkides nii palju, et vahetusisa peaks mulle vastu tulema. Uskumatu on mõelda, et jälle ma pole neid aasta näinud. Kuidas see aeg lihtsalt nii kiiresti lendab ja kuidas teda nii vähe alati tundub. Pakkimisega läks ka kiireks..mulle meenusid pakkimise käigus mu kirjanduseõpetaja Ü.Uulma sõnad mis kõlasid nii:''Alati jääb üks päev puudu''. Kuigi need sõnad käisid pigem rohkem keskkooli lõpueksamite kohta, siis need sobivad  pakkimise kohta ka :D Õnneks sai vist kõik pakitud 1x23kg + käsipagas8kg + läptop + käekott. Niiet hetkel olen suhteliselt elevant, aga kõik on ju seda väärt.
Oh, ma mainiks ära mis ma oma hostidele kingituseks viin ka. Esiteks emale ja kahele õele viin isekootud villased sokid, siis Josiele( väiksemale) Lotte dvd ja Tessale ingliskeelse raamatu Vana-Toomase legendist. Siis isale viin õige eesti viina. Seda viimast pole ma neile kunagi vist viinud, kuigi olen jookidest olen neile varem viinud Vana-Tallinnat, Kristallkümmelit ja Sheridan likööri(nende perekonna nimi on ka Sheridan)
ning muidugi veel palju palju palju palju komme ja sokolaadi. Kuigi neile väga ei paista eesti maiustused huvitavat siis, eks ma seekord promon neid rohkem ja sõprade seas on need VÄGA populaarsed.
Oma parimale sõbrannale Sarah'ile ütlesin juba ammu, kui pilet sai ostetud, et tulen Chicagosse. Aga siis tuli meil tema kihlatuga(jaa, ta kihlus talvel), et ütleme talle, et ma ikkagi ei tule ja siis äkki hüppan kusagilt välja. Nii tegimegi, ütlesin Sarah'le nädal ennem, et lähen otse Tampasse ja äkki näeb jõulude ajal. Ta tundus ikka väga kurb ja mul tekkis ka halb tunne, aga nüüd on plaan selline, et reedel 2.augustil kell 11 õhtul toom Patrick(Sarah kihlatu) ta mu majakõrval olevasse Burrito house'i sööma ning ma siis hüppan kusagilt välja ning tal pole AIMUGI! Voh nii vägev! Ootan juba.

Ja siis miks selline kellaaeg üldse? Sest mu armasarmas hostpere ostis mulle 3-päevase Lollapalooza pileti kus ma veedan nüüd enamus aja 2-4augstil ning that's why me kohtume nii lambisel kellaajal.
Tean juba, et esimese õhtu veedan ma Josiega ning meil in palju catching up to do!

Oeh, ma ei jaksa enam isegi kirjutada ja lähen tšillin lennujaamas ringi. Ma soovin teile südamest kõike kõike paremat ja varsti näeme! Sest teatavasti läheb aasta kiiresti ja trust me, tean seda juba oma vahetusõpilase kogemusest:)

Olge supper tublid, Jane